Tuesday, 24 January 2017

MATEMAATIKA KODUNE TÖÖ

Siit üks näide 7-8 aastaste laste matemaatika kodusest tööst (Eesti mõistes esimene klass)
Gretale oli ka lisaülesanne antud (ma ei tea kas seda antakse kõigile või õpetaja ise valid millised ülesanded keegi koju tegemiseks saab). Ma lugesin ülesande teksti mitu korda ja ikka ei saanud aru mis värgiga tegu. Pete siis vaatas ka üle ja ütles, et vastus on 32-ga korrutustabel. Kuna mina lugesin ülesande teksti automaatselt kui esimese klassi lastele mõeldud ülesannet, siis kuigi ma sain aru mis tekstis kirjas oli, eeldasin, et loen midagi valesti, sest ei osanud oodata et nii noored juba nii suurte numbritega korrutavad. 
Pärast tuli välja, et Gretale ei valmistanud korrutamine mingit probleemi, aga lõpp vastust päris ise välja ei nuputanud. Ta leidis selle seose, et iga vastus suureneb kahe võrra (2,4,6,8,10...) 
Ma tõsiselt imestan kuidas on see võimalik, et nad koolis lastele kõik need asjad nii kergelt ja ruttu selgeks saavad õpetatud. Greta ei ole mingi imelaps või matemaatika geenius, aga tema pealt on näha kuidas kogu informatsiooni läheb sisse ja oskused tulevad justkui iseenesest. See imeväike osa mida mina temaga siin kodus vahel teen omad nende teadmiste juures väid tillukest osa kui üldse. 

Monday, 23 January 2017

NATUKE SHREKI MUUSIKAT

Eelmisel nädalal oli mul taas võimalus Greta koolis vaatamas käia, millega me laps seal tegeleb. 

Nagu ma siin varemgi juba kirjutanud olen, siis teisipäeviti peale lõunat ei toimu neil koolis tavalised tunnid, vaid kõik lapsed (Year1, 2 ja Year3) on jaotatud omavahel gruppidesse ja iga grupp siis tegeleb umbes 8 nädalat kahe erineva alaga. Üks ala -üks tund. Vanemad lapsed (Year4, 5 ja 6) teevad sama asja kolmapäeviti ning kõige väiksematel (4-5 aastastel) on üldse omaette gruppides, sest nii väikseid veel vanemate lastega kokku ei segata.
Siin üks postitus ühest sellisest etteastest kui Greta veel tillukene oli.

Kui umbes 8 nädalat saab täis, siis alustab grupp jägmise kahe uue alaga. 
Aladeks on: 

  • aiandus
  • prantsuse keel
  • kunst ja käsitöö
  • muusika ja draama
  • multisports
  • laua ja grupimängud
  • õmblemine ja tekstiil

Nad kasutavada koolis sellist süsteemi sellepärast, et 10% õpetajate töömahust kuulub tundidevälisele planeerimisele, ettevalmistamisele ja hindamisele. Kutsutakse seda PPA-ks (Planning, preparation, assesment). Kuna see aeg on õpetajate tööaja ja mitte nende vabaaja sisse arvestatud, siis teevad nad ka seda tööajast ning sel ajal nad siis lastega ei tegele. 

Greta oli viimastel nädalatel muusika ja draamagrupis ja iga kord kui selle grupi  aeg saab otsa, siis viimasel nädalal saavad vanemad tulla vaatama mida lapsed on nende nädalatega ära õppinud. Tegu ei ole mingi suure üritusega, sest vaatajateks on vaid selle ühe grupi laste vanemad (kõik nagunii ei saa tulla, nii et meid oli seal võib olla kuskil 13 inimest kokku).

Sel korral oli teemaks SHREK. 
Meile näidati killukesi nende draamatundidest. Kuidas nad näitlemist õpivad, milliseid harjutusi teevad, kuidas liiguvad jne. Muusika osas nad siis loomulikult laulavad ja sel korral olid kõik laulud Shreki filmist.

Grupi juhendajad ütlesid, et kuna jõulud tulid vahele, siis lapsed said sel korral vaid ühe nädala enne jõule ja 4 nädalat peale jõule harjutada, ehk siis üsna vähe (eriti kui võtta arvesse et ühte ala tehakse nädalas vaid tunnikese jagu). Sellegi poolest olid lapsed jõudnud ära õppida 6 Shreki laulu. 

Ma panen siia vaid lühikeseks ajaks vaatamiseks ülesse 4 videot. 
Tuletan siis veelkord meelde, et tegu ei ole kooli muusikatundide, ega ka kooli kooriga, vaid ühe suvalise segagrupiga kus lapsed vanuses 5-8 aastat. 

Greta klassist on sel korral selles grupis vaid üks laps- Greta parim sõbranna. Lapsed ise ei saa valida kellega nad koos seal grupis olla tahavad, vaid õpetajad ise jaotavad lapsed erinevatesse gruppidesse. 

PS. lapsed vaatavad lauldes vasakule (meie  poolt vaadatuna), sest vasakul oleval seinal on suurel ekraanil iga laulu sõnad. Kuna aga vanemad istusid rohkem keskel, siis sellepärast vaatavadki lapsed pooleldi vasakule ja pooleldi otse.  



See on üks mu lemmik lauludest. Selline natuke kurvapoole, aga ilus. Ma üks päev kuulsin Gretat seda kodus omaette laulmas ja imestasin, et kust ta seda laulu teab. Seda laulu just igapäev raadiost ei mängita ja seega tundus imelik, et Greta seda laulda oskas. Greta ütles, et nad laulavad seda koolis ja ma siis nüüd nägin jah, et koolis õpetatud laul :)

Greta lemmik laul oli aga see laul. Video põhjal on vist kerge järeldada miks, seda enam kui arvesse võtta, et ta seisab lauldes oma kõige parema sõbranna kõrval :) Sõbranna juhtus sel korral esinedes kuidagi eriti elav olevat. Tavaliselt ta on palju malbem ja vaoshoitum. Igaljuhul rõõm neid sedasi koos esinemas näha :)

Sunday, 22 January 2017

SÜNNIPÄEVAKINK

Mul oli nädalake tagasi sünnipäev. Kuna jõulude ja minu sünnipäeva vahele jääb nii lühike aeg, siis mingit erilist sünnipäevaootust või elevust mul tavaliselt ei teki. 
No kui aus olla, siis tänu Gretale ikka natuke tekib küll, sest nii armas on vaadata kuidas tema minu sünnipäevast elevile läheb ja pikisilmi mu sünnipäevahommikut ootab ja seda vaid sellepärast, et mind siis kõvasti kallistada ning mulle õnne soovida. 

Tagantjärele võin öelda, et mul oli sel aastal suurepärane sünnipäev. Nii palju lilli, sünnipäevakaarte, telefonikõnesid ja virtuaalseid õnnesoove. 
Ma olen tihti jätnud Facebookis inimesi õnnitlemata, sest mulle on alati tundunud, et kui neid õnnitlejaid seal ees juba nii palju on, siis mida see minu õnnitlus veel lisaks annab ja kas sünnipäevalaps seda üldse märkabki. Seda enam kui tegemist ei ole veel ka lähedase sõbraga. 
Kui ma aga eelmine nädal Facebooki kaudu sünnipäevaks nii palju õnnesoove sain, siis otsustasin, et järgmine kord õnnitlen kindlasti ka teisi, sest vähemalt mul oli küll IGA õnnesoovi üle väga hea meel. 

Veel olin ma ütlemata rõõmuse selle üle, et üks mu lapsepõlvesõbranna mulle Soomest helistas kellega me ei ole pikka aega suhelnud rohkem, kui vaid läbi Facebooki mõningaste kommentaaride ja like-ide. Ja muidugi suured tänud ka kõigile kingisaatjatele kingituste eest. Samuti tegid südame soojaks kõik sõnumid ning emailid mis minuni jõudsid nii siit kui sealt poolt maailma :)
Kui Greta mulle sünnipäevahommikul ümbriku ulatas, siis ta vabandas vigade pärast juba ette ära. Ta ütles, et ta ei saanud ju minu käest küsima tulla kuidas mingit sõna kirjutatakse ning issi ju ei tea. 
 Ta kirjutaski just nii nagu ta neid sõnu ka ütleb
Pete vanematelt sain ma selliste ilusate sõnadega kaardi
Ja kui ma Pete kaardi ümbrikust välja võtsin, siis ma naersin kohe hea mitu minutit järjest

Kirsiks tordil osutus aga see, et just minu sünnipäeval sadas meil ka esimene lumi maha. Ma terve päev ootasin, sest ilmateada ütles, et lumi on tulekul. Kui aga kuskil kella 5 ajal õhtul lõpuks vihma sadama hakkas, siis andsin alla ning vaatasin vaid kadestava pilguga Facebooki feed-is olevaid  lumiseid Sotimaa pilte. Seda suurem oli mu rõõm (no tegelikult Greta rõõm oli ikka palju suurem) kui siis paar tundi hiljem siiski natuke lund ka meile kingiti. Greta jooksin muidugi kohe õue lumememme tegema, kuigi oleks pidanud hoopis magama jooksma. 
Üheks mu kingituseks oli piletid Cirque Du Soleil-e. Ma ei ole üldse tsirkuse fän, aga kui ma paar kuud tagasi nägin, et maailmakuulus Cirque Du Soleil esineb Londonis, siis mõtlesin, et võib olla tasuks neid vaatama minna. Ma olen teistelt vaid kiidusõnu selle tsirkuse kohta kuulnud. Kuna aga piletid tundusid mulle liiga kallid, siis jätsin asja sinnapaika. Sünnipäevahommikul sain aga teada, et mu ühele kingitusele lisaks on Petel ja Gretal varuks veel üks üllatuskingitus mille saan aga kätte alles pühapäeval. Sain teada, et läheme kuhugi, aga kuhu mulle ei öeldud. Pärast tuli välja, et Pete oli meelde jätnud, et ma sellest tsirkusest rääkisin ja hiljem piletid salaja ära ostnud. 
Show toimus Royal Albert Hall-is kus me viimati eelmise aasta aprillis käisime. 
Kuna show algas kell 3 päeval, siis otsustasime varem kohale minna ja Pizza Expressis enne etendust lõunat süüa. Broneerisime restoranis kella üheks laua ja hakkasime Londoni poole sõitma. Juhtus aga nii, et kui me olime vaid 10 minuti autosõidu kaugusel restoranist jäi liiklus pea täiesti seisma. Liikusime viie minuti jooksul vist küll ainult meeteri jagu edasi. Vahepeal helistasime restorani ja ütlesime, et jääme hiljaks, aga lõpuks otsustasime, et kindlam on kohe Royal Albert Hall-i sõita, sest muidu oleks olnud oht ka etendusele hilineda. 
Pete oli eelnevalt autoparkla pileti juba ette ära maksnud ja kõik oleks pidanud ilusti sujuma, aga kui me parklasse jõudsime, siis muidugi saime aru, et pileti võid sa ju varem ära maksta, aga kui vabade kohtade peale on võidujooks, siis ei ole sellest makstud piletist suurt mingit kasu. Veetsime siis seal parklas ringi sõites järgmised 15 minutit kuni lõpuks siiski leidsime ühe vaba koha.

Kui me pargitud saime oli kell juba kaks päeval ja etenduseni vaid tunnike aega. Restorani mõtte pidime peast välja viskama, sest restorani mineku ja seal toidu ootamise peale oleks ise juba vabalt tunnike kulunud. 
Ega siis midagi, lootsime, et ehk leiame midagi söödavat Royal Albert Hall-ist. Mina valmistasin ennast juba ette, et vaevalt minule sealt midagi söödavat leidub, aga võib olla kotikese komme ikka õnnestub saada.

Tiirutasime siis mõnda aega kontserdimajas sõna otseses mõttes RINGI. Ega seal ongi võimalik vaid seinal olevate numbrite abil orjenteeruda, sest ilma nendeta näeks kogu koridor välja täiesti ühesugune ning poleks õrna aimugi isegi kus väljapääsud asuvad.
Royal Albert Hallis oli küll igasugu veini- ja sampusebaare ning ka mitmeid kooke müüvaid lette, aga sealt me ei leidnud isegi midagi söödavat Gretale (kes munaallergia pärast ju kooke süüa ei saa). Õnneks oli kohapeal ka kaks restorani ja kuigi meile öeldi, et mõlemad restoranid on juba täis, siis meie suureks üllatuseks juhatati teises restoranis meid kohe tühja lauda. Öeldi küll, et kuna etenduseni on jäänud juba alla tunni, siis kahjuks eelrooga ja magustoitu enam ei ole võimalik serveerida, aga kui meil sellest probleemi ei ole siis nad hea meelega teennendavad meid. Me ohkasime kergendatult ja olime õnnelikud, et ei pidanud etendust tühja kõhuga vaatama minema. 




Sellises korralikus restoranis loomulikut mingit lastemenüüd ei eksisteerinud, nii et Greta toidu eest maksime tavalise £6.95 asemel kolmekordset hinda. Pete jaoks ei olnud see mingi probleem, mina lihtsalt pööritasin selle peale algul silmi, aga kui Greta agaralt oma kala kallale asus, siis olin olukorraga üsnagi rahul.
Kui me eelmisel korral Royal Albert Hall-i külastades saali kõige viimases reas lae all istusime, siis sel korral olid meil kohad õnneks all. Seal üleval, viimasel rõdul, oli ikka üsna kõhe olla. Nüüd aga saime etendust saalis kaheksandast reast nautida. Lava oli sel korral üldse keset saali paigutatud.
Kuna restoran asus ülemisel korrusel, siis tegime paar pilti ikka rõdul seistes ka. 

Muideks nende rõdudega on nii, et hetkel on üks kaheteist kohaline rõdu box (ma ei teagi kuidas seda eesti keeles kutsutakse) 2.5 miljoni naela eest müügis. Kes selle box-i ära ostab peab aastas veel £14,004 hooldusmaksu lisaks maksma. Selles eest saab aga boxi omanik vaba pääsme kõikidele Royal Albert Hall-is toimuvatele üritustele ja loa boxis olevaid kohti mis tahes summa eest erinevate kontserdite ajaks rahvale välja müüa. 
Saalis olevatest 5272 kohast on umbes 1300 eravalduses.
Jutt siis sellest box-ist millele pildil ring ümber on tõmmatud. 
Ega meil ei olnudki eriti palju aega saalis ringi uudistada, kui algaski juba show. Pilte etenduse ajal teha ei tohtinud, seega enamused siinsed pildid on võetud internetist.
Vaid selle alloleva pildi tegin mina ise, sest osa tegelasi möllas rahva seas ka vaheajal ja siis ei olnud pildistamine keelatud.





Show ise oli väga ilus. Olime justkui mingi rockbändi kontserdil, teatris ja tsirkuses samal ajal. Kui tegu oleks olnud vaid etendusel nähtud akrobaatidega, siis minu jaoks oleks see etendus jäänud üsnagi igavaks, sest enamus trikke olid sellised millest vägevamaid ma olen näiteks juba kasvõi Britain's Got Talent show-s näinud. Kuna aga kõik need akrobaatilised etteastmed olid põimitud ühe kindla jutu sisse ja neid saatis väga omapärane muusika, siis see kooslus oli üsna võluv ning nauditav. 

Ilusa sünnipäevakink meile kõigile :)

Sunday, 15 January 2017

VIIMASED NELI JÕULUPOSTITUST

Jõulupostitustele on nüüd kriips alla tõmmatud. Viimased 'uued' postitused leiate siit:

1. Jõulupidu sugulastega SIIN
2. Jõulud sõpradega SIIN
3. 2016 aasta jõulukaardid SIIN
4. Aasta viimased külalised SIIN

Thursday, 12 January 2017

DOKTOR 'KES'

Pete õde kohtas vana-aasta õhtul toidupoes Doctor Who-d (David Tennant). Vabandas segamast ja kiitis taevani kui vaimustatud ta mehest on (päriselt ka) ning küsis, kas tal on midagi selle vastu, kui ta temast pilti teeks. Doctor oli rõõmuga nõus Pete õepoja Jack-iga poseerima. 
Lucky Jack :)

Sunday, 8 January 2017

AASTA VIIMASED KÜLALISED

Vana-aasta sisse mahtus peale suuremate pidustuste ära veel ka kaks väiksemat kokkusaamist tuttavatega. 30-nda detsembri lõuna ajal tulid meile väikesele drink-ile meie naabrid. 

Ühed kohe meie kõrvalt majast ja teised paar maja meist edasi. Need kes meist natuke kaugemal elavad, nendega saime me tuttavakse suvel kui meil ehitustööd käimas olid. Nimelt oli ka neil soov oma garaaž ekstra magamistoaks-kontoriks ümber ehitada ja nii nad siis põnevusega jälgisidki kuidas meil see ehitus ilmet võttis. Kord kui kõik valmis oli, tulid nad veel paaril korral me uut kööki imetlema ja ühel korral tõid veinipudelile lisaks kaasa ka veel oma kaugelt külla tulnud vanaema. Tegu on äärmiselt toredate inimestega ja paistis, et see tunne oli mõlemapoolne, sest naabrid mainisid lahkudes, et nad peaksid meid enda juurde õhtusöögile kutsuma.

Kuna meil oli plaanis meie kõrval elavad naabrid nagunii jõuludrink-ile kutsuda ja valmis maja näidata, siis otsustasime ka need kaugemad naabrid kampa võtta. Nad algul küll ütlesid, et kahjuks ei saa tulla, sest sõidavad samal päeval ära, aga paar päeva hiljem, kui ma uksekella peale ust läksin avama, seisis naabrinaine ukse taga. Ta ütles, et nad ikka väga tahaks tulla ja kui see meile sobib, siis nad hea meelega tuleks kasvõi tunnikeseks. Loomulikult sobis see meile.

Midagi suurt me neile ei valmistanud, tegime vaid väikese snäkilaua. Kasutasime peamiselt eelmise päeva pidusöögi jääke. 
Meie kõrval majas olevate naabritega oleme me aga tuttavad siellest ajast peale kui me siia majja kolisime. Tegu samuti äärmiselt toredate ja perekesksete inimestega. 
Kõrval naabritel on kaks poega. Üks on 11 ja teine vist 14 aastane. Ma algul natuke muretsesin, et äkki poistel hakkab meie juures igav, sest meil ei ole siin ju ühtegi playstationit või muud poistele meelepärast asja ning vaevalt Greta ka suurtele poistele erilist pinget pakub. Tegelikult polnud aga muretsemiseks üldse põhjust. Lapsed said suurepäraselt omavahel läbi ja jooksid ringi ning mängisid igasugu mänge. Gretal tegelikult on üks NERF püss millega saab pehmeid 'padruneid' lasta ja suurema osa ajast nad sellega siis möllasidki. Sinna sekka mängisid peitust ja Greta pärast rääkis, et noorema poisiga olid nad ka arsti mänginud. Olid üheteise 'murdunuid' luid sidemetesse mähkinud. Nii et lastel oli lõbu laialt.

Mis mulle alati just vanemate laste juures meeldib on see, kui nad oskavad täiskasvanutega normaalselt suhelda, ehk siis on seltskondlikud ja mitte ei kao kuskile toanurka ära ja siis sealt vaid möhatavad 'ja' või 'ei' vastu kui midagi küsitakse. Minu tähelepanek on, et tavaliselt peredes kus lapsed on tihedalt pereellu kaasatud ja neid on juba maast madalast võetud kui arvestava pere'osana' ja keda erinevatesse vestlustesse kaasatakse nii kodusiseselt kui väliselt, siis need lapsed oskavad ka murdeeas seltskonnas huvitavad ja avatud suhtlejad olla. 
Sama kehtib ka me naabripoiste kohta. Nii ilus ja liigutav on vaadata kui pere on kokkuhoidev ja silmnähtavalt teineteise vastu armastav ning hooliv. 
Mul on nii hea meel, et meie tutvusringkonnas on selliseid peresid nii palju. 

Meie eelmise aasta viimased külalised aga võtsime vastu vanaaasta hommikul, ehk siis päev pärast naabritega koosviidetud aega. Kui aus olla, siis selleks ajaks olin ma sellest külalistevoolust juba natuke väsinud, aga kord kui sõbrad juba meie juures olid, siis muidugi oli väga meeldiv nendega koos aega veeta. 



Vanaaasta lõpuks olime me Petega kõikidest nendest kohtumistest nii positiivse laksu all, et kõndisime veel mitu päeva ringi hägune naeratus pidevalt näol. Lihtsalt nii võrratu oli kõiki meie kalleid sõpru ja sugulasi meie kodus kostitada ja nendega koos aega veeta. 

Kui midagi oleks saanud veel paremini olla, või midagi veel lisaks soovida, siis oleks see olnud, et mu ema ja vend oma perega oleks ka meile jõuludeks küll saanud tulla. Kaugusele vaatamata suhtlesime ikka nendega ka jõulude ajal, aga nii tahaks neid kõiki korraga meie juures näha. Aga lootust ju veel on, järgmised jõulud nagunii varsti ukse ees ;)

Saturday, 7 January 2017

AASTA 2016 JÕULUKAARDID

Saime sel aastal nii palju ilusaid ja armsaid jõulukaarde üle kogu maailma, et ma kohe tahtsin nendest pilti teha ja siia blogisse talletada. Enamus kaarde jõudis ilusti õigeks ajaks kohale, aga mõni tuli veel ka nädal peale jõule. 

Ehk tunneb nii mõnigi lugeja siit oma kaardi ära. Nendel piltidel ei ole küll KÕIK meile saadetud kaardid nii et kui te oma saadetud kaarti ei näe, siis ärge muretsege, arvata võib, et see on siiski tee meieni jõudnud.

Suured tänud kõikidele kes meid jõulude ajal meelespidasid!


Friday, 6 January 2017

JÕULUD SÕPRADEGA

Kui me olime sugulaste jõulupeoga ühele poole saanud oli meil üks päev aega hinge tõmmata, uuesti poes toidu järgi käia ja köögis taaskord mööblit natuke ringi tõsta. 29 detsembril olid meile me kallid sõbrad külla kutsutud. 
Huvitav oli see, et just jõulude ajal oli meil siin sellised karged ja härmatisega ilmad. Miinuskraade ei olnud, aga aias oli rohi pidevalt härmatisega kaetud (nagu pildilt näha on). Kohe aga kui jõulud läbi said, kadus ka härmatis. 

See on juba traditsiooniks saanud, et jõulude ajal just nende kahe perekonnaga kokku saame. Sel korral oli küll oht, et kokkusaamine jaanuari peale edasi lükkub, sest tüdrukutel oli meetult palju õppida ning õppimisele lisaks käivad nad nüüd ka nädalalõppudel tööl, aga õnneks nad siiski ohverdasid ühe vaba päeva meie jõulusöömingu jaoks. 

Kuuse alla olid loomulikult jälle uued kingid ilmunud. Pildil meie kingid külalistele.



Otsustasime külalistele lambapraadi pakkuda. Kuna õiged jõulud olid juba läbi, siis olime kindlad, et kõigil on kalkunist juba isu täis söödud ja seepärast pistsime hoopis kaks suurt lambajalga ahju. Söök tuli väga hea, aga nagu ikka selliste koduste suurte kostitamistega, siis mul ei ole kunagi aega nende ajal korralikult süüa ja kui külalised olid lahkunud siis mul oli ikka veel nälg.


Crackers time
Kroonid pähe ja söömine võib alata







Peale sööki avasime taas kingitusi







Greta teadis, et ta saab kingiks superhero tüdrukud ja ta tõesti ei jõudnud ära oodata millal ta saab oma pakid avada. 
Nagu alati, siis Gretale tuuakse iga pere poolt rohkem kui üks kingitus. Ma olen alla andnud ja enam ei protesti selle vastu, sest see ainult solvaks inimesi. Kui nemad suurest armastusest tahavad nii teha, siis ei ole minul õigust neilt seda kinkimisrõõmu ära võtta. 
Mis teha kui meil nii palju armsaid sõpru on :) 



Greta soovis ja sai kingiks pildil olevad vasakult esimese, teise ja viienda superhero tüdruku. 

Tänukallistused






Ja veel palju kallistusi




Ja meie järjekordne Von Trapp family photo
(Ükskord tegime pilti kus pildil mina Pete ja kõikide lastega ja tuttavad siis ütlesid, et see on Von Trapp perepilt. Need kes ei tea, siis Von Trapp pere on Heliseva muusika filmist-muusikalist.)
Kaks aastat tagasi 2014 nägi sama pere välja selline

2016 jõulud-2011 jõulud


Taas üks väike laulmine. Sel korral vaid Greta esituses

   




Ja siis mõned mängud


Ja oligi jälle üks meeletult tore päev seljataga ning külalistel aeg koju sõitma hakata. 

Meile tulid aga uued külalised juba järgmisel päeval.