Thursday, 19 April 2018

VÄIKESED REISIMULJED

Nüüd siis natuke meie Eesti reisist. Lendasime taas British Airways lennukiga. Lahkusime Londonist kuskil 3 ajal päeval ja jõudsime Tallinna umbes 9 ajal õhtul kohaliku aja järgi.



Tallinna lennujaam on viimase 8-kuuga taas nii palju muutunud ning kui lennujaama ümber toimuvaid suuri ehitustöid vaadata, siis võib eeldada, et neid muutusid on veel üksjagu tulemas. Eriti äge oli näha, et nüüd sõidab otse lennujaama ukse ette ka tramm. 
Tallinn tervitas meid lumesajuga. Lund me oma nädalase sealviibimise ajal uuesti ei näinud, aga hirmus KÜLM oli Eestis (Tallinnas) küll. Ok, ÜHEL päeval oli tõesti soe, aga seda soojust jätkus vaid üheks päevaks. Millest ma aga aru  ei saa on see, et kuidas Eesti 11 kraadi on nii palju külmem, kui meie 11 kraadi siin? Õhk on ikka palju jäisem ja kargem ning nõuab isegi kohati veel mütse ja salle. Isegi mina panin paaril korral endale jopekapuutsi pähe (seda teen ma vaid südatalvel siin, sest mütsi ma ei kanna nagunii)
Kuna olime Eestis vaid nädala, siis ega me midagi suurt korda ei saatnudki. Mulle ei meeldi kunagi selliseid nädalasi külastusi paksult igasugu tegemisi ja kohtinguid täis planeerida, sest siis läheb alati hirmsaks rabelemiseks ja kogu aeg on tunne, et aeg saab kohe otsa. Nagunii, tänu kella muutusega, saame me Eestis olles tihti vähem magaga, rabeleme rohkem ning sööme vähem päris sööki ja liiga palju magusat, nii et nädala lõpuks olen mina juba üsna väsinud ja valmis koju sõiduks. 

Öeldes seda, siis paar kohtumist planeerin hea meelega ka vaid nädalaseks reisiks. Üks selline kohtumine toimus mul ka sel korral kahe mu blogilugejaga. See oli küll algul organiseeritud kui väikene Greta riiete eramüük, aga pärast kujunes müügile lisaks ka veel väga mõnusaks jutuajamiseks. Tervitused teile Katri ja Margit :).


Ega kevadel vist tegelikult ei olegi Tallinnas midagi erilist teha. Kuna me oleme pea enamus muuseume juba ära näinud ja mõnes ka juba korduvalt käinud, siis lõpuks jõuame oma otsaga ikkagi kuskile poodi või ostukeskusesse. Kahjuks ei olnud sel korral ka teatris ühtegi sobivat etendust, või mingit näitust linnas, mida oleks tahtnud vaatama minna, aga kahes muuseumis me siiski Gretaga käisime. Teen nendest kohtadest eraldi postituse.

Poes käia on aga ka täitsa tore, kuigi sellega kaasneb ka üks väikene ebameeldivus. Mind häirib see küll vähe, aga Gretat mõnikord lausa pisarateni. Selle ebameeldivuse nimi on SÄRTS! Me saame Eestis poes käies meeletult palju särtsu igalt poolt. Mõnikord on tunne nagu me kõnniks elektriväljal :)  Ma olen sellest särtsu asjast siin ka varem kunagi kirjutanud, aga see on tõesti midagi sellist mis on meie puhul ainult Eestiga seotud. Ma aga ei saa aru millest see tuleb või mis meid poes käies nii palju elektrit täis laadib, et mul piisab vaid Gretale läheneda, kui juba lendavadki suure särinaga väikesed kollased tähekesed. 
Kas probleem on vaid meis, või saate ka teie poes särtsu?
Vanalinnas on õnneks mis tahes aastaajal mõnus ringi jalutada. Ja rongiga meeldib meile samuti väga,väga sõita. 

Greta ühe lasteaiaga liitumas
See on hämmastav kui vähe inimesi Tallinnas ringi liigub. No täielik tühjus :) Olen kuulnud inimesi ütlevat, et pealinnas on nii palju rahvast ja kõik tormavad kuhugi ning on närvilised, mis on võib olla Pärnust või mõnest väikesest maakohast tulnud inimese silmist vaadatuna kindlasti ka tõsi, aga ma ise pidin mitmes kohas lausa inimesi otsima :) 
Ma igaks juhuks mainin ära, et see ei ole üldse halvaga öeldud, vaid minu jaoks lihtsalt nii harjumatu nähtus et üks pealinn nii tühi saab olla :)

Vanalinnas on Greta lemmik tegevuseks alati kõik suveniiripoodide 'reklaami'tädid läbi kallistada. 

ja minu lemmik tegevuseks igasugu uksi ja Gretat pildistada





paparazzo


Vaadake kui lahedad vildist kassimajad. Oleksin hea meelega ühe sellise majakese meile siia koju ostnud, aga Josteni puhul ei saa kindel olla kas tema pärast ühes sellises seenemajakeses magamise ka heaks kiidab või mitte. Ma ei mäleta enam palju need majad seal maksid, aga päris niisama maja kaunistamiseks, mäletamist mööda, vist natuke liiga palju. 
Selle hiirekese plaanisin küll kaasa osta, aga õnneks andsin endale paar päeva mõtlemisaega ja lõpuks otsustasin ta siiski poodi jätta. Näeb väga nunnu välja küll, aga kuna meil kodus on kõik sellised elektripikendusjuhtmed kuskil nähtamatus kohas, siis pole nagu mõtet sellist ilusat hiirekest osta ja pärast kodus kuskile kapi või laua taha ära peita. Kindlasti on ta ka üks suur tolmukoguja ja sellest lähtuvalt kes teab ka kui turvaline. 
Greta suureks heameeleks leidsime vanalinnast KassiMaania poe. Tegelikult olin vist mina isegi rohkem elevil sellest poest kui Greta. Ma ei teagi mis minuga, kui mitte kassi inimesega, on juhtunud? Ma vist hakkan vaikselt kassi(de) sõltlaseks muutuma. Eestis olles oli mul näiteks üsna suur Josteni igatsus. Iga kord kui Petega telefonis rääkisime, siis esimene asi mida ma küsisin oli et kuidas Jostenil läheb ja mida ta teeb :)






Mina ei tea kuidas meil küll iga kord Eestis käies õnnestub mingi jama toiduga kaela saada. Sel korral tellisime Gretale ühes söögikohas pasta Bolognese. Ootasime ja ootasime. Mul oli emaga juba toit ammu söödud kui siis Greta toit lõpuks lauda toodi. Välja nägi see pasta Bolognese selline
Minu ütlesin kohe, et meie seda pastat ei tellinud, et meie tellisime hoopis pasta Bolognese. Tädi vastu, et ei, ei ei, kõik on õige, et see on teie numbriga toit mis köögist saadeti ja kõik on just nii nagu olema peab. Ma proovisin küll väita, et pasta Bolognese peaks ikka punase lihakastmega olema, aga kuna tädi jäi endale nii kindlaks, siis mõtlesin, et kes teab, võib olla Eestis näeb pasta Bolognese selline välja. 

Greta hakkas siis seda pastat sööma, sest ega tal ka suurt vahet ei olnud milline see pasta välja näeb. Arutasime seda asja seal veel emaga ja jõudsime järeldusele, et ju nad siiski olid meile vale pasta toonud, sest see Greta pasta nägi küll oma koostisosade poolest rohem menüüs olnud peekoni ja koorega pasta moodi välja.
Greta oli vist jõudnud kaks ampsu võtta kui ta avastas et pastat katab pealt muna!!! Hea oli, et nii ruttu märkas ja ei olnud veel jõudnud neid munaga tükke sööma hakata. 

Sain siis aru, et tegu ei ole lihtsalt pasta peekoni ja koorega, vaid pasta carbonaraga mille üheks koostisosaks ongi muna!!! Menüüs aga oli vaid kirjas pasta peekoni ja koorega.

Selleks ajaks olime ka juba märganud, et meie kõrval lauas olev noormees oli seal juba meist palju kauem oodanud, aga tema oli ikka veel ilma söögita. Käis teine vahepeal isegi korraks ära, aga tagasi tulles ootas teda ees ikka veel tühi laud. Noormehega rääkima hakates tuligi välja, et meile toodi kogemata tema pasta, aga kuna me kahjuks olime seda pastat juba oma kahvlitega sonkinud, siis ei olnud meil seda võimalik ka talle tagasi anda. 

Lõpuks oligi nii, et ei saanud meie süüa, ega ka tema. Ma ei tea miks üldse see pasta keetmine neil seal köögis nii hirmus kaua aega võttis, sest meie Bolognese ei olnud ka selleks ajaks veel välja ilmunud, kui me selle noormehega töötajatelt asja uurima läksime. Meie igal juhul läksime lõpuks ära, sest meil ei olnud enam aega kauem oodata. Mees sai vist oma raha tagasi, sest tal oli kviitung alles, aga kuna mina olin kviitungi juba ära visanud, siis ma ei tahtnud  4 euro pärast prügikastis kah sobrama hakata. 

Arusaadavalt puhtalt inimlik viga ja igas teises olukorras isegi humoorikas, AGA kuna meile toodud toit sisaldas muna, siis oleks see segadus võinud meile väga ebameeldivalt lõppeda. 
Nii et kõigile pingutustele vaatamata õnnestub meil Eestis olles alati mingi toiduteemalise apsaka osalisteks saada. Aga lõpp hea, kõik hea. Minu toit oli hea ja Greta sai kõhu täis jäätisest, nii et kõik elus ja õnnelikud.



Vegani restorani kook 
(hirmus kallis, aga õnneks ka hea)



Viimased shoppamised enne kojulendu. Ma ei tule kunagi Eestisse plaaniga sealt endale riideid ostma hakata, aga pea iga jumala kord suudan endale siiski suure hunniku asju soetada. Minu lemmik poed, kust ma alati midagi ostan, on Lindex ja Reserved.  
Lennujaama suveniirpood on nüüd ka hiiglama suur, aga suure poega tulevad ka SUURED hinnad. 
Lennujaama mänguasjadepoest ei tasu aga üldse rääkidagi. See pood on ikka TÄIELIK RÖÖVIMINE! Kuidas on üldse võimalik asjadele nii suurt juurdehindlust panna?!

No vaadake ise seda väikest Lotte tegelaste komplekti. Lotte veebilehel maksab see näiteks 14.58, aga lennujaama poes 39.90!!!!! Hullumeelsus! 

Rõõm oli lennujaamast sel korral ühe Lotte maja asemel lausa kaks leida, kuigi Greta on nüüd juba nende majade jaoks natuke liiga vana.
Kui me mitu kuud varem Eesti reisu lennupileteid ostma hakkasime, siis jäi mul natuke hingele kripeldama, et ma olin tagasilennu kuupäevaks valinud reede 13. aprilli. Et sellest veel vähe oleks olnud, siis 13 aprillil saime me check in-ist teada, et me lennuk väljud väravast number 13!!
Lennukile minnes lohutasin ennast mõttega, et selline numbrite kombo saab vaid head õnne tähendada :)
Lend mööduski ilma probleemideta ja juba mõned tunnid hiljem kõndisime läbi UK passikontrolli. Minu kogemuste põhjal on UK passikontrollis alati nii lõbusad ja lahedad 'piirivalvurid'. Eesti piiril on alati töötajad selliste rangete nägudega ja peale 'tere' ja 'head aega' midagi muud ei ütle (ja ega ei peagi). Mul tuleb järjekorras seistes mõnikord täitsa selline väike pabin sisse, nagu läheks kuskile eksamile või politseisse ülestunnistust andma, kuna nad seal kõik nii emotsioonitult istuvad.

UK passikontrollis, aga hakatakse sinuga tihti rääkima ja nalja viskama ja kui mitte täiskavanutega, siis lastega kohe kindlasti. Näiteks sel korral küsis passimees meie käest, et kust me tuleme. Ütlesin et Estonia, Tallinn mille peale tema siis kavala näo tegi ja vastas: 
'Yeah, but are you Tallinn a truth?!'

Kahjuks saavad sellest naljast vaid inglise keelt valdavad inimesed aru, sest tõlkides läheks nali kaduma. Brittide seas on väga levinud sellised 'sõna'mängud (ma ei teagi kuidas seda täpselt nimetatakse). Minu jaoks oli see esimene selline nali mis ka Eestiga mingit pidi seotud ja seega olin kuuldust väga vaimustatud :D

Wednesday, 18 April 2018

KEVAD-SUVI-SUPLUS

Meil on täna õues +25 kraadi ja homseks lubatakse +27!!! Õnneks see 27 kraadine ilm kestab vaid ühe päeva, sest mina isiklikult küll veel nii soojadeks ilmadeks valmis ei ole, aga sellised +22-sed ilmad paistavad nüüd vähemalt mõneks ajaks siia jäävat.
Pean vist ikka pööningule ronima ja talveriided suviste vastu välja vahetama. Ma küll lootisn, et saan selle töö veel natuke edasi lükata, aga +27 kraadise ilmaga vist mitte. 
Ja õues on meil muidugi lihtsalt muinasjutuliselt ilus. Nii palju värve ja värskust ja elu! Seda ilu peab ise oma silmaga nägema, et seda uskuda ja sellest joovastust saada. Klõpsi neid pilte palju sa tahad, see õige ilu jääb ikka õhku ja mitte pildile.

Greta tuli just koolis ja sättis end kohe väikeseks supluseks valmis :)
Kass kes kõndis katusel
 Kodukontor

Täna, päeva hiljem (19. aprill), oli õues sooja


Tuesday, 17 April 2018