Thursday, 20 July 2017

KOOLI LÕPP 2osa

Kooli lõpuni on jäänud veel vaid 1 päeva ja ma nüüd proovin selle postitusega ka enne kooli lõppu ühele poole saada.

Selline nägi välja Y4 (Eesti 1 klass) suveveerandi õppeplaan. Aru saavad sellest kahjuks küll vaid need, kes inglise keelt valdavad, sest selle tõlkimine võtaks mult nii palju aega ja ma ei ole isegi kindle kas ma kõiki asju oskakgi eesti keelde ümber tõlkida. No näiteks ma praegugi proovin siin välja nuputada, et kas eesti keeles ja kirjanduses ka sellist asja eksisteerib nagu Clerihew Poems, aga sellest täpsemalt juba natuke hiljem.
(klikkides plaanile peaks see suuremalt avanema)

Lahtiste uste päeval ma pildistasin neid vihikuid seal kui hull, sest ma täitsa unustasin, et need vihikud saadetakse ju  kooliaasta lõpus lastega koos koju. Vähemalt kaks vihikut tõi Greta juba eile endaga koolist koju. Samas siiski hea oli, et ma koolis need pildid ära tegin ja postitusega kohe pihta hakkasin, sest koolivaheajal mul vaevalt oleks aeg ja tahtmist Greta kooli asjadele enam mõelda.

Aga siit siis mõned väljavõtted Greta koolivihikutest. Kõige pealt VÄÄRTUSED mida õpitakse osana sellises tunnis mille pealkirjaks on terve posu tähti PSHE/RE/SMSC
Personal, social, health ja economic education/religious  education/ spiritual, moral, social and cultural studies.
Ma arvan et eesti keeles oleks selleks tunniks ehk inimõpetus ning ühiskonnaõpetus koos usuõpetusega. Ehk siis lühidalt väärtused mis ka laste vihikute peale kirjutatud on. 
Iga kuu käsitleti ühte väärtust. Suveveerand algab aprilliga ja selle kuu väärtuseks oli KANNATLIKKUS, mai TÄHELEPANELIKKUS-HOOLIVUS, juuni USALDUS, juuli TÄNULIKKUS. Nagu näha, siis märtsis rääkisid nad AUSUSEST, sest sellise sissekande leidsin ma Greta vihikust.
L.O on lühend sõnadest learning objective ja mis tähendab õppe eesmärk. Seda lühendit on näha mitmes Greta koolivihikus. Näiteks all oleval pildil on kohe lehekülje algul L.O õppe eesmärgiks meenutada ja mõtiskleda lihavõtte pühade loo üle. 

Pildil on käevõru erinevat värvi pärlitega (lapsed valmistasid ise ka koolis sellise käevõru). Iga värv sümboliseerib midagi. Näiteks Greta on kirjutanud, et roosa sümboliseerib taassündi, sest seda värvi on su nahk. Punane sümboliseerib surma, sest kui sa sured on su veri punane (!?). Kollane sümboliseerib pidu/pidustusi, sest kollane on särav/ere/kirgas. Roosa sümboliseerib Greta arvates sõprust, sest roosa on ilus värv. Sinine on pisara värv Greta arvates ja must sümboliseerib sarve (?!) mis on pandud Jeesuse pealeOranž aga sümboliseerib risti, sest see on kuldne. 
(küsisin Greta käest mida ta 'horn' (sarve) all silmas pidas. Tuli välja, et kibuvitsapärga mis Jeesusele pähe pandi, ehk siis see sõna peaks olema thorn mitte horn :))

Greta BIG QUESTIONS - suured küsimused (selline tõlge küll ei kõla eesti keeles õigesti) vist nagu ma aru saan Jumalale on
Kuidas sa tulid taevast alla?
Miks sa 'arreteerisid' Jumala?
Kuidas sa teadsid et sa sured?
Kas sa oled õnnelik, et sa oled Jumal?
Kas sa armastad ennast ja kas sa armastad maailma?

Ma olen õpetajate peale lausa natuke kade, et nad saavad laste küsimusi Jumalale lugeda. Nii huvitav oleks teada mida teised lapsed kirjutasid.
Seda Jumala pilti nähes aga hakkasin ma vaikselt naerma, sest Jumal näeb selle pildil välja nagu ta kannaks kollaseid beebi sipukaid :)
Lapsed pidid kirjutama milline Jumal kristlaste arvates välja nägi koostades iseloomu profiili. Greta iseloomustas Jumalat ja ennast. Jumala iseloomujoonteks on Greta kirjutanud: 
lahke, austatud, armastav, sõbralik, hooliv, korralik/puhas, aus, maagiline, ustav-truu, helde, võimas, usutav.

Ennast iseloomustab Greta aga nii:
natuke õel, lahke, hooliv, sõbralik, armastav, aus, usutavalt ilus (? :)), usklik (ma arvan, et Greta pidas 'spiritual' all silmas uskliku) ustav-truu, häbelik.
Sellelt järgmiselt vihikulehelt tõlgin vaid ühe lehe, selle kus õppe eesmärgiks on arusaada, et 'palve'tamine on osa suhtest Jumalaga. 
Lapsed pidid kirjutama kuidas nemad sellest aru saavad ja mida see nende arvates tähendab.
Greta kirjutas, et palvetamine on Jumalga rääkimine ja andeks palumine või millegi küsimine-palumine, näiteks kui keegi on haige. Võib olla kui keegi tunneb end üksikuna siis ta räägib Jumalga. Nad (inimesed) käivad/lähevad kirikusse palvetama või kodus. 

PS. Pildil ei ole ahvid lõõtsapilli mängimas ja tantsimas, vaid inimesed palvetamas :D Greta tunnistas ise ka, et inimesed tulid natuke ahvi moodi välja :)


CfL vihkusse kirjutatakse kõik õppeplaani peateemaga seotud asjadest. Praegu siis kivi-ja rauaajast ja eelmisel veerandil Vana-Egiptusest.

Siit veel üks lehekülg Vana-Egiptuse teemast. Mulle nii meeldib need Greta joonistused Vana-Egiptuse jumalatest ja jumalannadest
Siin pidid lapsed joonistama Vana-Egiptuse hierarhilise ühiskonna püramiidi ja aru saama, et igal inimesel oli selles ühiskonnas oma kindel roll või kohustus.

Teistes blogides on tulnud jutuks, et Eesti koolides ei kasutata lasteõpetamisel eriti ajalootundides ajajooni või kui on kasutusel, siis alles vanemates klassides. Inglismaal on aga sellised ajajooned väga laialdases kasutuses ja juba väga varajasest east peale. Siit taas üks näide sellest kuidas ajajoonega proovitakse lastele näidata ja selgitada kui kaua aega tagasi kiviaeg toimus. 

Järgmise ülesande eesmärk oli teada/arusaada millised nägid välja kiviaja eluasemed ja kuidas need ajaga muutusid.

Eelajaloolised loomad
Pronksiajastu uurimistöö plaan
Emakeele kirjutamise vihik
Kirjandustunnis õppisid nad märtsis dialoogide ja draamakirjanduse kirjutamist. Pidid väikestes gruppides töötades kõigepealt jutu välja mõtlema, siis kirja panema ja pärast seda juttu klassile näitlema. Greta on oma paarilistega kirjutanud jutu 'The Slimy Cake Trick'. 

Nüüd ma siis tean, kus tal see näitekirjandite kirjutamise tuhin peale tuli, sest üksvahe oli ta kodus eriti agar igasugu näidenteid ja dialooge kirjutama nii ise kui ka koos sõbrannadega.


Vana-Egiptuse pop-up muuseumi brošüür
Nagu näha, siis kõik brošüürile omased elemendid on olemas. 
Nagu selle postituse algusse pandud suve õppeprogrammilt võite lugeda, siis õpetajate üheks eesmärgiks oli ka õpetada lapsi hindama ja parandama nii iseenda, kui ka teiste laste, kirjatööde tõhusust ning oskust pakkuda välja parandusi. Siit üks selline näide kus üks Greta klassi tüdruk on Greta kirjatüki läbi lugenud, omapoolse hinnangu andnud ja toonud välja mis võiks paremini tehtud olla või mida tuleks parandada.

Sellelt väikeselt paberilt on näha lühendeid WWW ja EBI, mida ka õpetaja igapäevaselt laste tööde hindamise juures kasutab. Kuna koolis toimub õppetöö iga lapse ja õpetaja vahel, siis ega meie, lapsevanemad, ei teagi mida sellised laste ja õpetaja vahelised kommunikatsioonilühendid tähendavad, sest kuna koolivihikud ju püsivad kogu aeg kooli, siis meie neid ei näe. Ma pidin Greta käest küsima millega tegu. Tuli välja et WWW tähendab What Went Well (ehk siis Mis läks hästi) ja EBI tähendab Even Better If (veel parem kui).

Partneri kommentaarid on sellised
WWW-ilus puhas käekiri
EBI ehk veel parem kui Greta kasutaks rohkem komasid AND-ide (ja-de) asemel. 
Veel eraldi märkusena oli õpipartner kirjutanud, et talle meeldis see kuidas Greta on kirjutanud selge, puhta ja suure käekirjaga. 

Õpetaja on ka omapoolse hinnangu andnud öeldes, et WWW on hea lõikude kasutamine ja veel parem kui Box Hill, mis on koha nimi, oleks olnud kirjutatud suurte tähtedega sõna alguses. 
Jutt ise on siin. Greta kirjutas kuidas ta Petega koolivaheajal ühe suure mäe otsas käis. Jutu lõppu kirjutas ta et see oli tema elu parim koolivaheaeg. Kui ma ta käest hiljem küsisin, et misk ta sellest ei kirjutanud kuidas ta terve koolivaheaja Eestis veetis, siis ta ütles, et ta on Eestist juba nii palju kirjutanud, et ta tahtis sel korral kirjutada kuidas ta issiga paar tundi koolivaheaja viimasel päeval mäe otsas jalutamas käis :)
Siis õppisid nad kirjutama huvitava ja põneva sisuga jutte mis oleks täis teadmatust, pinget ja üllatusi. Teemaks ajarännak. Selliste pikemate juttude (kirjandite) kirjutamise juures koostavad nad alati enne kirjutama hakkamist plaani. Mõtlevad milline saab olema jutu algus, sisu ja lõpp ning tihti ka joonistavad enne kirjutama hakkamist peamised jutu elemendid ja osalised vihikusse.
Greta jutu nimi oli 'Kiviaja seiklus' ja minu arvates tuli tal täitsa õnnestunud jutuke välja. Eriti meeldis mulle jutu lõpp.

Jutukeste kirjutamisele lisaks õpivad nad emakeeles loomulikult ka grammatikat ja igasugu erinevaid viise kuidas oma kirjandeid mitmekesisemateks muuta. 

Greta on mulle nii mõnelgi korral kodus rääkinud või näiteid toonud mõnest asjast mida nad on koolis emakeeletunnis õppinud, aga mina pole paljusid selliseid termineid üldse kuulnud ja veel vähem tean, kuidas need eesti keeles oleks. 

Näiteks Greta tuli üks päev koolist koju ja küsis mult, et kas ma tean mis kenning on? Kui ta mulle seletas millega tegu, siis ma muidugi sain aru, aga selline termin nagu kenning on mulle täiesti võõras. Ma pole ka alati kindel, kas Greta ütleb neid termineid õigesti ja seega pole mul võimalik nende kohta kuskilt uurida, enne kui ma siis ta vihikutest mingit märget nende kohta näe.

Kenning-ut kasutatakse kohe kindlasti ka Eesti kirjanduses, aga mul ei ole õrna aimugi mis oleks selle ametlik termin eesti keeles. Greta näited kenning-ust on siin
Kel rohkem huvi, siis wiki seletus kenningust on SIIN ja koolilapsi silmas pidades SIIN.

Või siis näiteks sellised asjad nagu Clerihew luuletused. Ma ei tea kas Eestis ka sellist luulevormi koolis õpitakse või muidu harrastatakse. Oma kooliajast mäletan vaid haikude kirjutamist. 
Clerihew luuletustel on väga lihtsad kirjutamisreeglid

  1.  Need on neljarealised
  2. Esimene ja teine rida riimuvad omavahel ja kolmas ja neljas rida omavahel
  3. Esimeses reas on sees kellegi kuulsa inimese nimi ja teine rida lõppeb sõnaga mis riimub selle nimega
  4. Clerihew luuletused peavad olema naljakad
Greta Clerihew luuletus on kirjutatud Justin Bieber-ist

Luuletuse read ei pea olema sama pikkused. SIIN (ingliskeelsel) lehel on veel näiteid seda tüüpi luuletustest ja seletus kuidas Clerihew luuletusi kirjutada ja loomulikult SIIN ka.

Ja siit veel mõned näited koolis õpitavast materjalist. Ma ei oskagi kõigi neid L.O-si eesti keelde tõlkida, aga vaevalt see nüüd paljusid üldse huvitakski. 

MATEMAATIKA
Ega siin ka ei ole suurt midagi seletada. Tehetelt on võimalik ise välja lugeda või nuputada mis meetodeid lastele arvutamise juures õpetatakse. Mina ise kodus ei saakski Gretat eriti matemaatikas aidata, sest minu kooliajal pidime me lihtsalt numbrid kokku liitma ja lahutama või korrutama ja jagama ning sellega nagu asi piirduski. Gretale õpetatakse koolis aga ka numbritest ja nende hulkadest arusaamist arvutamisel ja üldse mitmeid eri viise kuidas teatud tehteid parem ja kiirem arvutada oleks.

Minu jaoks on see siiani täielik ime, et esimese klassi lapsed on võimelised nii keerukaid arvutusi tegema. Loomulikult on kõik lapsed eri tasemega ja ega kõik selliste tehetega hästi hakkama vist ka ei saa (aga neil on siis võimalik areneda sealt astmelt edasi kus nad parasjagu on), aga ma näen ise Greta pealt millise kergusega see kõik talle tuleb ja ta ei ole kohe kindlasti matemaatikas mingi geenius. See on ikka uskumatu kui head tööd kool lastega teeb võttes kogu vastutuse enda kanda, sest meie ei ole Gretale kodus suurt midagi matemaatikas ise õpetanud. 








Teaduses oli neil kaks teemad-valgus ja varjud ning lilled, viljad ja seemned. Tegid igasuguseid katseid ja uurimistöid. Greta on mulle mõnest hilje kodus rääkinud ja just eile tegi meile väga ägeda varjuteatri etenduse.
Millele täpsemalt nad nendes tundides keskendusid on võimalik inglise keele oskajatel õppeprogrammist lugeda. 
Uskumatu et Gretal nii pikad juuksed olid mõni aeg tagasi







Nii nimetatud tunnistused said lapsed juba kätte. Nagu sellelt koolis käimise registrilehelt näha, siis Greta pole koolist eelmise õppeaasta jooksul kordagi puudunud (100% kohaloleks), vaid ühel hommikul jäi natuke hiljaks (mis siis sellel tabelis on L tähega märgistatud). Siit tabelist on ka näha, et siine kooliaasta on jaotatud enam-vähem nii, et iga 6-7 nädalal tagant on nädalane või kahenädalane (munadepühad ja jõulud) koolivaheaeg ja siis 6 nädalane suvevaheaeg. Selline ühtlane rütm ilma eriliselt pikkade veerandite või suvevaheajaga. Paistab toimivat väga hästi nii lastele kui vanematele. 
Tunnistuse üks osa näeb välja selline. Greta on matemaatikas ja kirjanduses seal kus temavanused olema peavad, aga loeb parmini kui temavanustelt oodatud on. 
Õpetajad on Gretaga väga rahul. Nendega vesteldes ütlesid mõlemad, et Greta on täis indu ja entusiasmi õppimise suhtes ja tal on väga positiivne suhtumine õppimisse. Kuulab hoolega, keskendub, annab alati endast parima, alati nõus kõike kaasa tegema jne. Ühesõnaga igati tip top ja millegi kallal eraldi kodus töötama ei pea. 

Tunnistuse teine osa koosneb siis Greta enda kooliaasta ülevaatest. Mida ta on kooliaasta jooksul nautinud õppida, mille üle uhke on, mille kallal järgmisel aastal plaanib rohkem töötada ja mida ta järgmisest kooliaastast ootab. Lõppu on õpetjad omapoolse lühida hinnagu Gretast kirjutanud mis on see sama mida nad meile on ka juba mitmel korral suuliselt kinnitanud. 
Homme on lastel viimane koolipäev, aga nii Greta, kui ka ta sõbrad (kellega ka mina enam vähem igapäevaselt kokku puutun) ei ole kooli lõpu puhul sugugi nii rõõmsad. Pigem kurvad, et peavad õpetajatega hüvasti jätma ja et et saa enam koolis käia. Eks nad kõik ikka oota suvepuhkust ka, aga mulle tundub, et ega neil suurt vahet ei ole kas see puhkus on nüüd 6 nädalat või vaid 1 või 2. 

Mulle meeldib koolivaheaaegade juures vaid see, et ma saan siis hommikul kauem magada :) 4 nädalat oleks minu arvates täitsa piisav aeg üheks koolivaheajaks. 

Uskumatu, et ainult kolm aastat ongi Gretal jäänud veel algkoolis käia. 4 kooliaastat juba seljataga ja vaid 3 veel ees. Küll see aeg ikka lendab kiirelt...